Lapse kasvukeskkond mõjutab oluliselt tema arengut – arengut toetavat keskkonda luues on oluline pöörata tähelepanu ka mänguasjadele ja nende hulgale. Montessori pedagoogika kohaselt on lapsel mängimiseks vaja vaid mõnda üksikut talle sobilikku mänguasja ning piisavalt vaba aega, et oma ümbrust ja mänguasju uurida ja avastada.
ÄRA LIIGSELT SEKKU!
Lisaks korrastatud ja läbimõeldud keskkonnale on tähtis pakkuda lapsele võimalusi harjutada keskendumist. Lasta tal mängida just sellega, mida ta on valinud, ja teha seda omal moel – välja arvatud muidugi juhul, kui tegevus on talle või teistele ohtlik või kahjustav.
Põnevat tegevust või uut asja peaks lapsele tutvustama ja ette näitama, kuidas see töötab, kuid seejärel peaksid andma talle võimaluse seda segamatult ise edasi avastada.
Montessori mänguasjadesse on sisse ehitatud vigade kontroll. See tähendab, et su laps võib ilma välise abita aru saada, kas mäng (nt pusle) on lõpetatud õigesti või valesti. Välise abi vältimine on veel üks oluline võimalus arendada lapse süvenemisoskust. Ta uurib asja ise, kuni jõuab teda rahuldava tulemuseni. „Ahhaa!“-momendi rõõm kasvatab enesekindlust ja motivatsiooni.
RIIULIL, MITTE KASTIS HUNNIKUS!
Mänguasja kõik osad peaksid olema töökorras ja alati olemas. Puuduvad või katkised osad tekitavad väikelapses frustratsiooni, sest tal pole võimalik tegevust lõpetada. Kui lelu on puudulik, pane see parem ära.
Mänguasjad võiksid olla laotatud avatud madalatele riiulitele, mitte suurde kasti peidetud. Nii on su lapsel ülevaade ja võimalus valida täpselt see lelu, mis hetkel tema huvile vastab. Tal peaks olema võimalik tegevusi korrata nii kaua, kuni ta soovib. Eakohaste tegevuste kordamine aitab oskusi täiustada, läbi korduste ta õpib ja õpitu kinnistub.
Sinu kui vanema roll on jälgida – kas konkreetne mänguasi pakub lapsele huvi ja ealist väljakutset või on see juba liiga igav või hoopis veel keeruline?
ENNE MÄNGUASJADE OSTU, MÕTLE LÄBI!
1. On see lõbustaja või arendaja? Alustuseks analüüsi, kas lapsel on võimalus mänguasjaga ise tegelda või on see pigem lõbustaja? Ka ise vilkuv, hüplev või laulev lelu haarab lapse tähelepanu, kuid lelu, mis hoiab teda mingil viisil tegevuses, pakub talle rohkem rõõmu ja teadmisi.
2. Kuidas arendab lelu erinevaid oskusi? Mänguasi peab vastama lapse eale ja arenguvajadustele, kuid mitte ainult. Poodides on saada palju mänguasju, mis teevad korraga kõike – küll saab laps nuppudele vajutamisega muusikat teha, kuhugi midagi pista, keerata, liigutada jne. Väga erinevate asjade rohkus ühes lelus ei paku võimalust keskenduda ja konkreetset oskust arendada. Kui mänguasi on lihtne ja keskendub ühe asja õpetamisele, on lapsel võimalus oskusi paremini omandada.
3. Mis materjalist see on? Hea oleks, kui mänguasjad oleks naturaalsetest materjalidest. Näiteks puitu ja metalli on mõnus katsuda, üldjuhul turvaline suhu panna ja neist tehtud asjad on vastupidavad. Või veidi vanemale lapsele hoopis klaasist või savist vahendid – lisaks ehedusele õpetavad need, kuidas asju hoolikalt käsitseda. Kui asi maha kukub, läheb see ju katki.
4. Kas see on kvaliteetne? On levinud müüt, et iga puidust mänguasi on Montessori vahend. Siiski, on kindlad asjad, mida nimetatakse vahenditeks ja mis vastavad nendele tingimustele. Kodudes kasutatakse palju Montessori sõbralikke mänguasju. Tegelikult ei saa välistada, et plastist ese ei ole Montessori vahend. Loeb eesmärk ja kvaliteet, mitte ainult materjal.
12 vastust